Otsing leidis 422 vastet

Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:56
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Tsinkhüdroksiidi sademe tekkimine ja omadused
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 2565

Tsinkhüdroksiidi sademe tekkimine ja omadused

Leelistega reageerides sadeneb tsink ioone sisaldavast lahusest valge tsinkhüdroksiid. Reaktsiooni tulemusena tekib valge sade. ZnSO 4 + 2NaOH --> Zn(OH) 2 + Na 2 SO 4 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/Hydroxid_zine%C4%8Dnat%C3%BD.PNG Kui lisada leelist edasi, siis lõpuks sade lahus...
Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:55
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Vask(II)ammiinkompleksi saamine
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 2329

Vask(II)ammiinkompleksi saamine

Cu 2+ ioone sisaldavale lahusele tuleb tilgutada kontsentreeritud ammooniumhüdraadi lahust. Reaktsiooni toimub kahes etapis. Esialgu tekib sinakas sade. Valge sademe tekitab vask(II)hüdroksiid. CuSO 4 + 2NH 3 *H 2 O --> Cu(OH) 2 + 2(NH 4 ) 2 SO 4 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6...
Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:54
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Vaskhüdroksiidkarbonaadi süntees
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 2356

Vaskhüdroksiidkarbonaadi süntees

Seekord on tegemist väga lihtsa katsega. Ainete saamine ei tohiks ka raskusi valmistada. Naatriumvesinikkarobonaat ehk söögisooda on enamus kodudes juba olemas. Vask(II)sulfaat hüdraat on saadaval aianduskauplustes. Vaskvitriol ehk vasksulfaat-5-vesi (keemiline valem) CuSO4·5H2O) on vask(II)sulfaadi...
Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:53
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Tsinkhüdroksiidi sademe tekkimine
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 2180

Tsinkhüdroksiidi sademe tekkimine

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/Hydroxid_zine%C4%8Dnat%C3%BD.PNG ZnSO 4 +2NaOH---> Zn(OH) 2 +Na 2 SO 4 Reaktsiooni tulemusena tekib valge sade (märgitud roheliselt). Zn(OH) 2 +4NaOH--->Na 2 [Zn(OH) 4 ]+Na 2 SO 4 Kui leeleist edasi lisada, siis lõpuks valge sade lahustub. Tekib ko...
Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:52
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Vask(I)jodiidi saamine ja omadused
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 2210

Vask(I)jodiidi saamine ja omadused

Järgnevatel katsetel pole toodud, kui palju mingit ainet tuleb võtta, üritatud on tuua välja reaktiooni iseloomustavad omadused. Ma ei julge väita, et kõik katsed sada protsenti täpsed on, aga neid katseid olen ma ise läbi viinud. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Copper%28I%29_iodi...
Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:51
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Vask(I)oksiidi saamine ja omadused
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 2324

Vask(I)oksiidi saamine ja omadused

Järgnevatel katsetel pole toodud, kui palju mingit ainet tuleb võtta, üritatud on tuua välja reaktiooni iseloomustavad omadused. Ma ei julge väita, et kõik katsed sada protsenti täpsed on, aga neid katseid olen ma ise läbi viinud. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/CopperIoxide.jpg C...
Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:49
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Vase reageerimine hapetega
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 3429

Vase reageerimine hapetega

Järgnevatel katsetel pole toodud, kui palju mingit ainet tuleb võtta, üritatud on tuua välja reaktiooni iseloomustavad omadused. Ma ei julge väita, et kõik katsed sada protsenti täpsed on, aga need katsed olen ma ise läbi viinud. 2Cu+4HCl--->2H[CuCl 2 ]+H 2 (kontsentreeritud vesinkkloriidhape) Lahus...
Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:48
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Ammoniaagi lahustamine vees
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 3028

Ammoniaagi lahustamine vees

Ohustus: Seda katset peaks tegema üksnes laboris. Ammoniaak on väga ärritava toimega, katset tehes tuleb kanda prille ja vältida gaasi sissehingamist. Esmalt võtame 2-3 dm 3 kaltsiumhüdroksiidi ja samas koguses ammoniumkloriidi nig segame need uhmris. Seejärel paneme segu katseklaasi ja kuumutame. T...
Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:46
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Katsed kaaliumnitraadi, söe ja väävliga
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 3328

Katsed kaaliumnitraadi, söe ja väävliga

Valame katseklaasi 2-3 cm 3 kaalimnitraati. Kinnitame katseklaasi statiivile ning kuumutame gaasipõletil. Kui kogu sool on ära sulnaud, tuleb kuumutamist pisut jätkata, kuni on näha väikeste mullide eraldumist. See tähendab, et kaaliumnitraat hakkab lagunema ning tekib kapnik (2KNO 3 =KNO 2 + O 2 ),...
Postitas tauri
07 Sept 2010, 08:45
Foorum: Katsed anorgaanilises keemias
Teema: Joodi ja ammoniumhüdraadi vaheline reaktsioon
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 2380

Joodi ja ammoniumhüdraadi vaheline reaktsioon

Proovisin teha seda katset. Lihtsalt isiklikust huvist. Olemas olid jooditinktuur (5% lahus, millest 95% oli etüülalkohol) ja ammoniaakhüdraat (10% lahus). Segasin, sain selle musta sademe, aga kui segu ära kuivas, siis aine ei lagunenud. Puhaste lähteainetega katse õnnestub. 3I 2 + 4NH 3 -->NI 3 + ...