Võib-olla tundub see teile ootamatu, aga mõnede teadlaste arvates on Maakeral rohkem kulda kui olema peaks. Ei, need teadlased ei ole mingid vaesuse propageerijad. Aga nad tunnevad Maakera ajalugu ja teavad, et kunagi kauges minevikus, kui Päikesesüsteemi planeedid olid alles üsna äsja tekkinud, põrkas Maakeraga kokku umbes Marsi suurune taevakeha.
Kokkupõrke tagajärjel Maa orbiidile paiskunud materjalist tekkis Kuu. Maakera aga sulas korraks üles, raskemad ained nagu raud vajusid planeedi keskmesse ja koos rauaga ka niisugused sularauas lahustuvad elemendid nagu kuld, plaatina ja pallaadium.
Järelikult ei tohiks neid elemente praegu maakoores olla. Aga on, ja üllatavalt rohkesti. Tuleb oletada, et need väärtuslikud elemendid on saabunud pärast Maakera uut tahkenemist siia kukkunud kosmiliste kivimürakate koosseisus. Kuid siis peaks kulda, nagu ka plaatinat ja pallaadiumi, leiduma umbes sama palju ka Kuu pinnal. Kuid seal on neid üle tuhande korra vähem kui Maal.
Rühm Ameerika teadlasi eesotsas William Bottkega Colorados asuvast Southwesti Uurimisinstituudist otsustasid mõistatuse lahendamiseks abi otsida arvutisimulatsioonist. Nad modelleerisid Päikesesüsteemi olukorda umbes sel ajajärgul, kui kõik planeedid olid peaaegu täiesti välja kujunenud.
Vähem kui saja kilomeerise läbimõõduga taevakehad purunesid selle mudeli järgi planeetide gravitatsiooniväljade toimel kõige rohkem kümne miljoni aasta jooksul. Suuremad kehad jäid alles ja tuhisesid koos planeetidega ümber Päikese edasi. Mõned neist olid kuni 3000 kilomeetrise läbimõõduga. Nad olid küll suured, aga neid oli suhteliselt vähe.
Kui just selline oligi olukord, mis Maa põrkejärgse tahkumise ajal Päikesesüsteemis valitses, siis ei olegi väga imestada, et Maa peale võis neid suhteliselt suuri taevakehi sattuda kukkuma rohkem kui Kuu peale. Sest neid kehi oli vähe ja väikeste arvude juures on ebaühtlane jaotumine suhteliselt tõenäoline. Ja et nende taevakehade koostises oli muu hulgas ka kulda ja muid eelmainitud elemente, siis nii neid jälle Maale tuli, ja Kuule siis juhuse tahtel – kuid teaduslikult täiesti usutava juhuse tahtel – vähem kui Maale.
Allikas:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=3250