Termin - Mis on haruldased muldmetallid?
Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores vähe ja hajusalt. Nende sekka loetakse ütrium ja skandium ning 15 lantaniidide rühma elementi: lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, promeetium, samaarium, euroopium, gadoliinium, terbium, düsproosium, holmium, erbium, tuulium, üterbium ja luteetsium.
Metallide kasutusala ulatub mobiiltelefonidest hübriidautodeni, tuulegeneraatoritest säästupirnideni.
Nende metallide kogunõudluseks maailmas hinnatakse praegu 134 000 tonni aastas, kuid prognoosi kohaselt vajavad tööstused juba järgmisel aastal 180 000 tonni. 2014. aastal võib vaja minna juba üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Tootmismaht on praegu aga 124 000 tonni juures ning ükski kaevandus ei suuda nõudluse kasvust tekkivat tühimikku nii kiiresti täita, kuigi teadaolevaid varusid on maailmas piisavalt.
Euroopa Liidu prognoosi kohaselt ähvardab eriti suur düsproosiumi, euroopiumi, lantaani, neodüümi, praseodüümi, terbiumi ja ütriumi nappus. Roheliste europarlamendi fraktsiooni koostatud analüüs soovitab senisest suuremat tähelepanu pöörata nende metallide taaskasutusele.
Mineraalid
Mõned haruldasi metalle ja haruldasi muldmetalle sisaldavad mineraalid:
* Koltan (Fe, Mn)(Nb, Ta)2O6 ehk kolumbiit-tantaliit avastati 19. sajandil ja sai nime Ameerika poeetilise nimetuse Columbia järgi. Leidub mitmel pool maailmas, eriti palju Aafrikas ja Austraalias. Esineb raua-, magneesiumi-, mangaani- ja ütriumirikkaid erimeid. Nioobiumi eraldas mineraalist saksa keemik Heinrich Rose aastal 1846.
* Pürokloor – (Na,Ca)2Nb2O6(OH,F) avastati 1826. aastal Rootsis. Leidub ka Kanadas ning Brasiilias, samuti mitmel pool mujal maailmas, sh Soomes.
* Lopariit – (Ce,Na,Ca)(Ti,Nb)O3 sai nime laplaste järgi. Esmaleid Koola poolsaarel. Sisaldab nii tseeriumi kui ka nioobiumit.
Uus kuld - Liitium läheb hinda
Kergete ja õhukeste akude eest oleme suuresti tänu võlgu Mendelejevi tabeli elemendile number 3, liitiumile. Tehnoloogiarevolutsioonid on ka selle kerge metalli tootmist ja kasutamist viimasel aastakümnel mitmekordistunud ning nõudluse kasv jätkub. Kui saab teoks transpordirevolutsioon ehk üleminek bensiinimootorilt elektrimootorile, suureneb vajadus liitiumi järele veelgi. Seetõttu on palju spekuleeritud, kas meil on seda vajaliku metalli piisavalt.
Suurim liitiumi tootja on Tšiili. Argentinast, Boliiviast, mujalt Lõuna-Ameerikast ja maailmast avastatud varud tõotavad aga piisavalt liitiumi, et jätkuvalt meie elektroonikat ning vajadusel ka autosid akudega toita.
Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/ainus ... d=42360861
Haruldased muldmetallid
Sõnum
Autor
Hüppa
- Üldine
- ↳ Küsimused ja ettepanekud
- ↳ Uudised keemiast
- ↳ Haridus
- ↳ Raamatud
- Üldine keemia
- ↳ Üldine keemia
- ↳ Ülesannete lahendamine
- ↳ Kõrgem keemia
- Anorgaaniline ja orgaaniline keemia
- ↳ Anorgaaniline keemia
- ↳ Orgaaniline keemia
- Katsed
- ↳ Katsed orgaanilises keemias
- ↳ Katsed anorgaanilises keemias
- ↳ Kodukeemia
- ↳ Katsed videos ja pildis
- ↳ Steve Spangler'i teaduskatsed
- ↳ Probleemid ja küsimused orgaanilise keemia katsetega
- ↳ Probleemid ja küsimused anorgaanilise keemia katsetega
- 100+ katset keemias
- ↳ Üldine arutelu
- ↳ Katsed mittemetallidega
- ↳ Katseid süsinikdioksiidiga
- ↳ Katseid hapnikuga
- ↳ Katseid vesinikuga
- ↳ Katseid lämmastiku ja ammoniaagiga
- ↳ Katseid klooriga
- ↳ Katsed metallidega
- ↳ s-elemendid
- ↳ p,d-elemendid
- ↳ Leekreaktsioonid
- ↳ Reaktsioonitunnused
- ↳ Varia
- ↳ Seguda lahutamine
- ↳ Reaktsiooni kiirus, tasakaal
- ↳ Lahused, pH
- ↳ Katsed orgaanliste ainetega
- ↳ Elektrokeemia
- ↳ Varia
- ↳ 100+ katset keemias
- Keemia ja arvuti
- ↳ Programmid
- ↳ Kasulikud internetileheküljed
- Teemaväline
- ↳ Avatud mikrofon
- ↳ Keemikute jutupaun
- ↳ Vastuseta jäänud teemad