Vee veidrate omaduste loetellu lisandus uut tüüpi vedel olek.
Ajakirjas Journal of Physical Chemistry B ilmunud Ameerika teadlaste uuring näitas, et vesi võib jäätumispunktist madalamal temperatuuril liikuda uut tüüpi vedelasse olekusse.
Uuringu autorite selgituste kohaselt on vesi veider aine, millel on loendatud enam kui 80 ebatavalist omadust, millest osade mõistmise kallal teadlased alles murravad pead. Näiteks võib vesi samaaegselt eksisteerida nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus ning pindpinevuse tõttu käitub vee pinnakiht elastse kilena, mis võimaldab putukatel selle pinnal liikuda ja veel taimejuurtest lehtedesse jõuda.
Üheks vee veidraks omaduseks on peetud selle võimet nn vedelik-vedelik faasimuutuse käigus üht tüüpi vedelikust teist tüüpi (erineva tiheduse ja entroopiaga) vedelikuks muutuda. Kuna see toimub ülikiiresti, ei ole tänapäevane laborivarustus võimaldanud seda siiani testida.
Seetõttu otsustasid Pradeep Kumar Rockefelleri ülikoolist ja H. Eugene Stanley Bostoni ülikoolist kasutada selle kontrollimiseks arvutisimulatsiooni. Nad avastasid, et vedela vee jahutamisel vähenes selle kalduvus soojust juhtida, nagu võibki eeldada tavalise vedeliku puhul.
Langetades temperatuuri aga umbes -48 kraadini Celsiuse järgi, hakkas vedelas olekus vesi simulatsiooni järgi soojust juhtima isegi paremini.
Nad leidsid, et allpool seda temperatuuri toimuvad vedela vee struktuuris järsud, kuid pidevad muutused. Samal ajal muutub vedeliku lokaalne struktuur aga äärmiselt korrapäraseks (jäälaadseks). Need vedelas vees toimuvad struktuurimuutused põhjustavadki madalatel temperatuuridel soojusjuhtivuse kasvu.
Uuringu autorite sõnul toetab nende avastus vee vedelik-vedelik faasimuutuse teooriat.
Allikas:
http://www.novaator.ee/ET/loodus/vesi_e ... llatamast/
Vesi ei väsi üllatamast
Sõnum
Autor
Hüppa
- Üldine
- ↳ Küsimused ja ettepanekud
- ↳ Uudised keemiast
- ↳ Haridus
- ↳ Raamatud
- Üldine keemia
- ↳ Üldine keemia
- ↳ Ülesannete lahendamine
- ↳ Kõrgem keemia
- Anorgaaniline ja orgaaniline keemia
- ↳ Anorgaaniline keemia
- ↳ Orgaaniline keemia
- Katsed
- ↳ Katsed orgaanilises keemias
- ↳ Katsed anorgaanilises keemias
- ↳ Kodukeemia
- ↳ Katsed videos ja pildis
- ↳ Steve Spangler'i teaduskatsed
- ↳ Probleemid ja küsimused orgaanilise keemia katsetega
- ↳ Probleemid ja küsimused anorgaanilise keemia katsetega
- 100+ katset keemias
- ↳ Üldine arutelu
- ↳ Katsed mittemetallidega
- ↳ Katseid süsinikdioksiidiga
- ↳ Katseid hapnikuga
- ↳ Katseid vesinikuga
- ↳ Katseid lämmastiku ja ammoniaagiga
- ↳ Katseid klooriga
- ↳ Katsed metallidega
- ↳ s-elemendid
- ↳ p,d-elemendid
- ↳ Leekreaktsioonid
- ↳ Reaktsioonitunnused
- ↳ Varia
- ↳ Seguda lahutamine
- ↳ Reaktsiooni kiirus, tasakaal
- ↳ Lahused, pH
- ↳ Katsed orgaanliste ainetega
- ↳ Elektrokeemia
- ↳ Varia
- ↳ 100+ katset keemias
- Keemia ja arvuti
- ↳ Programmid
- ↳ Kasulikud internetileheküljed
- Teemaväline
- ↳ Avatud mikrofon
- ↳ Keemikute jutupaun
- ↳ Vastuseta jäänud teemad