Materjalid:
- küünal
- traat
- kahte plastiksut pudelit (näiteks kahe liitrised Coca-cola pudelid)
- tikud
- tangid ja käärid
- söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat)
- äädikas
- Lõika kahelt pudelilt kitsam osa ära. See on tähtis, et mõlemad pudelid oleksid ühesugused ja läbipaistvad.
- Valmista traadist küünla hoidja. See on vajalik selleks, et sa oma käsi ei kõrvetaks. Pudeli läbimõõt on liiga väike, et sa saaks panna käe ja küünla samaegselt sinna sisse. Kuna küünlaid on erinevaid, siis kasuta loovust küünla hoidja valmistamisel.
- Lisa ühte pudelisse söögisoodat ja kalla peale äädikat. Kalla äädikat aeglaselt, sest reaktsioon toimub kiiresti ja lahus võib üle ääre tulla.
- Aseta põlev küünal tühja pudelisse, siis sinna, kuhu panid äädikat ja söögisoodat. Küünal ei tohi lahusega kokku puutuda. Jälgi toimuvat ja püüa leida seletus.
- Nüüd kalla tekkinud gaas tühja pudelisse. Kallamise käigus ei tohi lahust kaasa tulla. Kuna tekkinud gaas on läbipaistev, siis sa gaasi liikumist ühest pudelist teise ei näe.
- Nüüd aseta küünal näiliselt tühja pudelisse.
Kuidas see kõik töötab?
Äädikas (etaanhape) ja söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat) reageerivad omavahel, üheks saaduseks on süsihappegaas. CO2 (süsihappegaas) on värvitu õhust raskem gaas ja ei soodusta (üldjuhul) põlemist. Kui näiliselt "õhku" kallata ühest pudelit teise, siis tegelikult kallame me süsihappegaasi. Süsihappegaasi kallamist saab tõestada põleva küünlaga. Kui põlev küünal asetada näiliselt tühja pudelisse ja see kustub, siis pudel on täidetud süsihappegaasiga.
http://www.youtube.com/watch?v=1z_ApF2n-5Y
Allikas:
http://www.stevespanglerscience.com/exp ... sher#video